Janne lugu
Nii kaua kui ma ennast mäletan, on mind maast madalast vaevanud allergia (dermatiit) ja probleemid seedimisega. Mul oli krooniline kõhukinnisus ning kõht valutas tihti, mistõttu pidin aeg-ajalt isegi valuvaigisteid võtma. Samuti oli mul väga kuiv nahk ja probleem kõõmaga, mida küll püüdsin erinevatel viisidel ravida, kuid tulutult. Lisaks muidugi igal aastal esinenud nö külmetushaigused (köhad, nohud jne), mis ei tundunudki ebatavaline, kuna ümbruskonnas „kõik ju aeg-ajalt haigestusid“. Mul olid ka väga valulikud menstruatsioonid ning rasedustega lisandus veel kandidoos, mille vastu pidin pidevalt ravimeid sisse võtma. Samuti oli kogunenud üleliigseid kilosid.
Pärast laste sündi tervis halvenes veelgi. Lapsed sündisid üsna lühikeste vahedega (vähem kui 2 aastat), sel ajal kui õppisin veel ise ülikoolis. Tegelikkuses olin füüsilise kokkuvarisemise äärel, sest koolitöö kõrval pere loomine oli võtnud kõik mu jõuvarud. Ma olin täiesti kurnatud, depressiivne ja tahtsin ainult magada. Hommikul tõustes oli ainus mõte, kuidas jõuda päevaga õhtusse? Selleks ajaks olid mul tekkinud ka tõsised unehäired. Vahetult peale teise lapse sündi põdesin veel raskekujuliselt grippi, mis nõrgestas organismi veelgi.
Arvasin ise, et elan väga tervislikult. Pole kunagi meelemürke tarvitanud, tegelesin joogaga ja jälgisin üldlevinud arusaamu tervislikust toitumisest. Lugesin tihti terviseajakirju ning -raamatuid. Tervise teema on mind alati huvitanud, kuid ometi ei leidnud ma oma probleemidele tõelist seletust ega ka lahendust. Viimane piisk karikasse oli aga see, kui meie pere väiksemal lapsel tekkis 2-kuuselt äge allergia. Laps oli üle terve keha lööbes ja sügeles hirmsasti. Mitu kuud pandi meie kannatus tõeliselt proovile: käisime mitmete arstide juures, tegime analüüse, samuti otsisime abi loodusravist (sh külastasime homöopaati ning refleksoloogi). Raviarsti juures oli üldine vastus selline, et probleem on ilmselt geneetiline (kuna ütlesin, et ka mul on allergiaga probleeme olnud) ja saab ravimitega ainult leevendada. Paraku see vastus mind ei rahuldanud. Ma küsisin eneselt, kas on olemas selline tee, kuidas olla kogu aeg terve ning kust saada tagasi oma elujõud?
Pöördeline hetk meie ellu saabus veel sama aasta suvel (2007), kui Soome mikroskopist ja pH-tasakaalu spetsialist Eric Gammals oli Eestis lugemas loengut „pH-tasakaal ja tervis“. Just seal loengus sain vastused oma põletavatele küsimustele ning selge pildi, kuidas edasi tegutseda. Me asusime koheselt asja kallale – muutsime oma toiduvalikuid ja samuti hakkasime mehega ühiselt tegema puhastuskuuri SuperGreensiga. Juba üsna varsti peale esimeste muutuste sisseviimist võisin märgata positiivseid muutusi oma enesetundes – energiat oli oluliselt rohkem, kadus seletamatu väsimus ja meeleolu ei olnud enam nii kõikuv. Kaotasin ilma pingutamata ja kiiresti oma üleliigsed kilod, minu nahk muutus ilusaks siidiseks ning juuksed hakkasid läikima, silmad ja hambad särama. Jäljetult kadus kandidoos ja küüneseen, mis olid mind aastaid visalt saatnud. Tunnistan, et esimestel kuudel salaja imetlesin end iga päev peegli ees . Olin väga õnnelik nähes kõiki neid muutusi!
Ka lapsed said meie kõrvalt SuperGreens jooki ja meie suureks imestuseks allergiaprobleemiga väiksem laps, kes oli tolleks ajaks saanud 8-kuuseks, lausa ahnelt nõudis seda jooki. Ilmselt ta tundis, et see on talle hea. Temale andsime lisaks ka savipulbrit (Earth Essence) ja nahalööve hakkas vaikselt taanduma. Mõne kuu pärast olime allergiaprobleemi juba täiesti unustanud.
Olles nüüd juba üle kahe aasta pH elustiili järginud, võin öelda, et erinevus varasemaga on tohutu. Me ei alustanud muutustega väga järsult, vaid pigem tasapisi. Siin oli rohejook meile suureks abiks, kuna aitas pehmelt üle minna uutele toiduvalikutele ja kiirendas puhastusprotsesse kehas. Igapäevases elus paraku ei ole lihtne kõike toitumise ja muuga seonduvat jälgida, kuid kogu aeg sammume ideaali poole. Olen leidnud lahenduse kõigile varem vaevanud tervisehädadele ja mul on palju energiat kõige jaoks.
Olen õnnelik ja tänulik, et leidsin selle tee. Samuti valmistab mulle suurt rõõmu, kui saan aidata ka teisi nende terviseprobleemidest ülesaamisel ning jagada oma kogemusi.
Sveni lugu
Tuleb tunnistada, et kümme aastat tagasi ei mõelnud ma eriti tervislikust eluviisist ja selle seosest oma toitumisega. Kuid tänasega võrreldes tundsin end tookord vanainimesena, olles kõigest 20-ndates aastates. Varem saatis mind pidev väsimus ja raske oli keskenduda. Oli tavaline põdeda paar korda aastas mingit viirushaigust ja ka kehakaalu oli tänasega võrreldes 15 kg rohkem. Kõige rohkem oli seda märgata vöökoha ümber, nii et mul oli tekkinud juba märgatav kõht ette.
Olles nüüd üle läinud pH-elustiilile, tunnen kõige suuremat erinevust oma energiatasemes - seda on eelnevaga võrreldes väga palju! Varem jõin igal hommikul kohvi, et end „üles äratada“, nüüd pole selle järgi vajadust juba ammu. Alustan oma päeva rohejoogiga, mis annab terveks päevaks hea energiasüsti ja mõjub hästi kogu tervisele. Tarbides seda jooki (SuperGreens), on oluliselt muutunud ka minu toidueelistused – ja seda ilma ise pingutamata. Maitsema on hakanud kõik värske ja võimalikult naturaalne (toorsalatid, köögiviljatoidud, täisteratooted) ning justkui iseenesest on huvi ära kadunud toitude ja jookide suhtes, mida inimesel tegelikult vaja poleks (kohv, õlu, maiustused, kondiitritooted jne).
Ma ei saa küll väita, et alati oma toitumist 100%-liselt jälgin, aeg-ajalt tuleb ikka ette väikesi kõrvalekaldeid. Kuid sellest hoolimata võin kinnitada, et minu tervis on pH-elustiiliga oluliselt paranenud. Energiat on palju rohkem ning tänu sellele on isegi mõtlemine muutunud positiivsemaks. Enesetunne on suurepärane ja see on aidanud ka tööl edukam olla. Olen saavutanud nüüdseks oma ideaalkaalu, mistõttu jaksan palju rohkem liikuda. Täielikult on kadunud peavalud, mis mind aastaid olid vaevanud ning mille vastu polnud seni rohtu leidnud.
Üks huvitav tähelepanek on veel see, et lihasvalusid ei esine enam, seda isegi pärast tugevat füüsilist pingutust. Selle kohta saime parima kinnituse reisilt, mille tegin koos oma abikaasaga 2008 a. suvel. Olime pool kuud Himaalaja mägedes (kõrgus oli 3500-5500 m) ja iga päev oli väga palju ronimist. Peab ütlema, et teistel grupiliikmetel olid tõsiseid kohanemisraskusi kõrgmäestiku õhuga ja mitmed kannatasid terviseprobleemide käes. Kuigi ma ei ole ise sportlane, vaid istun enamus päevast tööl kontorilaua taga, minul ja mu naisel neid probleeme ei esinenud. Isegi suurimal kõrgusel ( 5700 m)hingamisraskusi ei tekkinud ning enesetunne oli väga hea ka sellistes ekstreemsetes tingimustes.