Pärmseen

Pärmseen ehk PS-sündroom ehk kandidoos. (Yeast; Candida Albicans)

Pärmseene sündroom avastati 60-ndatel aastatel USA-s ja sellest ajast seda aeg-ajalt ka diagnoositakse. Tegelikkuses tegeldakse selle probleemiga siiani vähe, sest pärmseene diagnoosimine on laboratoorselt problemaatiline – väljaheide peaks laborisse jõudma õige tulemuse saamiseks tunni jooksul. Kuid pärmseene probleem on tänapäeval väga laiaulatuslik ning levinud.

Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikro-floora. Seal on nii piimhappebaktered, coli- ja cocc-tüübilised bakterid (liha mädandamiseks), soolekepikesed ja paljud teised bakterid. Meie peensoole normaalsesse mikrofloorasse kuulub ka pärmseen. Tervel inimesel on soolestiku mikrofloorast umbes 20% pärmseent. Mikroorganismide omavaheline suhe on õrnas tasakaalus ja kui pärmseen hakkab hõlmama suuremat või väiksemat osa, siis on see mõlematpidi halb.

Kui pärmseent on vähem, oleme me rohkem haavatavad viiruste poolt. Ka kõikvõima-likud kiirgused, elektromagnetväljad, teevad siis rohkem liiga. Pärmseen nimelt „sööb ära” organismi sattunud raskemetallid ning neutraliseerib kiirguse mõju. Pärmseene vähesus on enamasti tajutav kõhulahtisusena, mille puhul väljaheide on eriti happeline ja vahutav. Iseloomulik on ka see, et kõhulahtisus ei allu mitte mingisugusele ravile, kuid andes nt Enterol-i, mis on pärmseene preparaat, saab kõhu korda loetud tundidega.

Kui aga pärmseent on liiga palju, mida juhtub palju sagedamini, on kaebusi rohkem. Näiteks sagedaseks probleemiks, mida osatakse ka pärmseenega seostada, on soor suus, aga ka kõrvas või tupes. Pärmseen annab tegelikult palju laiema spektriga kaebusi. Oluline on teada, et kui pärmseent ei ravita, siis haigus süveneb  - füüsiliselt kuni rakuliste muutusteni maksas ja psüühiliselt kroonilise väsimuse, mäluprobleemide ja sügava depressioonini.

Pärmseene vohamise korral hakkab peensooles olev pärmseen toituma peremees-organismist. Peensoole normaalne pinnalaotus on jalgpalliväljaku suurune, kui aga pärmseen vohab, sööb ta ära mingi osa peensoole soolehattudest ja järele jääb suur veritsev osa. Õigemini pärmseene elutegevuse jäägid söövitavad ja armistavad peensoole hatud. Seega kaotame me osa soolestiku pindalast ja ka osa toitainete imendumise võimest. Heal juhul pärmseene tõrjumisel hatukesed taastuvad, kuid pikemaajalisel pärmseene vohamisel kahjustused armistuvad. Armkude pole aga elastne ja loob seega soodumuse sooleummistuseks ehk soolesulguseks. Ka hakkab pärmseen vohamise korral endale süüa nõudma. Ja enda toitmiseks paneb ta meid talle sobivat toitu sööma - lausa õgima! Magusat kraami, saiakesi, igasugu valgest nisujahust tooteid, alkoholi - ühesõnaga kõike (pärmseene jaoks) head ja paremat. Peremehe osaks jääb pidev magusaisu. Ja mida rohkem seda süüa, seda suuremaks muutub sõltuvus ja uimasemaks  enesetunne. Hetkel kui kommikarbist viimane maiuspala suhu pistetakse on enesetunne jube hea, aga läheb mööda vaid natuke aega, kui pea muutub uimaseks ning väsimus võtab võimust. Miks? Sest pärmseen sai oma toidu (suhkur, valge jahu, tärklis, kääritatud asjad, lõpuni küpsetamata leivatooted) kätte. Aga pärmseen on ka elav organism. Oma ainevahetuse ja paljunemisvajadusega. Ning selle paljunemise ning ainevahetuse käigus eraldab ta organismi toksiine - üle 80 erineva toksiini, millest kõige mürgisem on metüül-alkohol ehk puupiiritus, mis omakorda põhjustab maksatsirroosi ning suuremas koguses ka pimedaks jäämist, ja kõhtu puhitav gaas, mis väljendub halva-lõhnaliste fekaalide ja nö. kõhutuultena. Siinkohal ei tasu unustada, et see on vaid üks 80-st toksiinist, mis on põhimõtteliselt kõik kesknärvisüsteemi mürgid.

Järgnevalt on toodud mõned lõigud Delfi Naistelehes kirjutatud artiklist „Räägime pärmseenest”.

„Siit saavadki alguse hädad, mille seostest paljude teiste haigustega te siiamaani isegi õudusunenägusid pole näha osanud.
•  Pikaajaline pärmseene infektsioon võib esile kutsuda näiteks maksatsirroosi. Igatpidi ontlikul ja kenal koduperenaisel, kes kunagi ei tarvita alkoholi, avastatakse ühel hetkel maksatsirroos. Kuidas ? Kust? Põhjuseks võib olla aga aastaid kestnud pärmseen, sest päevast päeva perekonnale ja sõbrannadele hõrke küpsetisi pakkudes on ju kerge pärmseene lemmiktoidusega märkamatult liialdada,
•  Silmade probleemid (lühinägelikkus, silmade väsimine jne) - puupiiritus mõjub kõige esimesena meie nägemiskeskusele. Puupiirituse mürgituse tagajärjel võib isegi pimedaks jääda.
•  Juhul kui emakas on spiraal, siis võib seen valida endale väljalöömise kohaks vabalt naise sugu-elundid. Põhjustades muuhulgas ka viljatust. Mil moel? Pärmseene mõjul muutub tupefloora seemnerakkude jaoks nii tapvaks, et nad lihtsalt ei suuda eesmärgini trügida ja hukkuvad. Seen ise teeb seemnerakkude hulgas tapatöö, lisaks tupesisese mikrofloora muutustest tulenevad haavandid, infektsioonid …
•  Ka imikud ei jää pärmseenest puutumatuks. Kusjuures vastsündinul areneb seeninfektsioon välja juba emaihus. Platsenta kaudu. Kui ema maks on raseduse ajal olnud võimetu kõiki organismi mürkaineid kahjutuks tegema, siis satuvad viimased platsenta kaudu ka loote vereringesse. Viimase maks ei ole aga veel nii arenenud, et rakumürkidega tegeleda. Näiteks viitab mõnede vastsündinute kollakas nahatoon, et ema on raseduse ajal põdenud raskekujulist pärmseenesündroomi. Ka soor lapse suus on sulaselge pärmseeneinfektsioon. „

Tänu pärmseene vohamisele ja elutegevusest tekkivatele toksiinidele tekivad pärmseene sündroomi sümptomid: alguses tugev väsimus, tööjõu langus, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus ning seedimise häired nagu gaasid, kõhukinnisus jne. Seda nimetatakse primaarseks pärmseene sündroomiks. Selline olukord tekib kõige sagedamini peale antibiootikumide kasutamist (!), mida tarvitatakse tänapäeval liiga kergekäeliselt. Kuna antibiootikumid tapavad peale haigustekitajatest bakterite (kusagil kehas) ka soolestiku head bakterid ja esimeses järjekorras just piimhappebakterid, siis tekib nii cockidel, colidel kui ka pärmseenel võimalus pidurdamatult paljuneda, sest neile tavalised antibiootikumid ei mõju. Meditsiinis kasutatakse pärmseente vastu väga kangeid ja spetsiifilisi antibiootikume ning üldjuhul arstid neid enne analüüside tegemist välja ei kirjuta - kuna nende kõrvaltoimed on organismile väga koormavad ning ohtlikud. Seega tekib olukord, kus peensoole mikrofloorast on piimhappe-bakterid kadunud ning kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tuleb sinna asemel vastupidav pärmseen. Piimhappebakterite ülesandeks ongi hoida meie soolestikus mikrofloora tasakaalus, et halvad bakterid ei mahuks vohama. Seetõttu soovitataksegi tänapäeval enamike arstide poolt peale antibiootikumide kuuri läbitegemist hakata kohe piimhappebaktereid võtma.

Kui pärmseent kontrolli alla ei saada, siis tekivad mõne aja pärast (6-12 kuu jooksul) organismis suuremad muutused (sekundaarne pärmseene sündroom), mis võivad avalduda juba haigustena: nt allergilised reaktsioonid, elundite probleemid (nt muutused maksas), masendus ja meeleoluhäired (depressioon).

Haigused, mis arvatakse olevat põhjustatud pärmseene vohamisest organismis:
mitmesugused allergiad, Crohni taud (ehk haavandid soolestikus), Hodkini taud, psoriaas, skleroderma, reuma, sarkoidoos (autoimmuunsüsteemihaigus, sarnaneb tuberkuloosile, kuid ilma tuberkuloositekitajata), kroonilised hingamisteede haigused, skisofreenia, lihtsamad psüühika häired, näärmete häired, AIDS, myasthenia gravis, autism, leukeemia, vähk, alkoholism, narkomaania, anoreksia, buliimia, sklerosis multipleks, soolestiku põletikud, hüpoglükeemia, suhkruhaigus.

Tavalisemad pärmseene sümptomid imikutel ja lastel:
Lastel esineb pärmseene sündroomi väga sageli, eriti kui laps saab sageli antibiootikume!
Suusoor, mähkmeallergiad, ärritatud olek, allergiad ja tundlikkus eriti kemikaalide suhtes, pidevad külmetushaigused, õppimisraskused, käitumisprobleemid (nt hüperaktiivsus), keskendumisprobleemid, autism, ärritusköha, pidev köha, seedimise häired (ka nt ebamäärased kõhuvalud), kõhukinnisus, kõhulahtisus, korduvad kõrvapõletikud, kõhu tursumine, gaasid, magusahimu, meeleolude vaheldumine, unehäired, uimasus (nagu joobes).
NB! Arvatakse ka, et vastsündimu liigne kollasus on seotud ema pärmseeen vohamisega raseduse ajal, kuna siis ei arene loote maks korralikult välja ja ei tule peale sündi bilirubiini kahjutuks tegemisega nii kiirelt toime kui peaks!

Ülaltoodud sümptomid pole siiski ainukesed, kus süüdlaseks on tõenäoliselt pärmseen. Pärmseen võib olla üheks põhjustajaks ja osaliseks veel paljude teiste tõsiste krooniliste haiguste puhul.

Seega on soolestiku tervishoius ja seega ka keha tervishoius, kõige olulisem tasakaal – antud juhul siis erinevate soolebakterite tasakaal soolestikus. Kõige kergemini läheb tasakaalust välja piimhappebakterite osa. Samas võib lohutuseks öelda, et seda tasakaalu on ka kõige lihtsam hoida ning taastada. Aga sellest veidi hiljem.

Mikrofloora viivad paigast ära peale antibiootikumide tarvitamise ka mitmed teised faktorid, mis on allpool täpsemalt välja toodud. Kokkuvõtlikult võib aga öelda, et peamisteks pärmseent vohama panevateks ja piimhappebaktereid hävitavateks faktoriteks on:
•    Ravimitest - antibiootikumid, hormoonid, kortikoidid, keemiaravi;
•    Kiirgus – arvuti, televiisor, mobiiltelefonid jne;
•    Rafineeritud toidud.

Pärmseene vohamist põhjustavad või soodustavad tegurid:
o    Liigselt töödeldud toit : „valge suhkur” (rafineerimata suhkur ei soodusta nii palju), „valge jahu” ehk kõrgema ja I sordi jahu (märkus: ka sepik on „valge jahu“ toode, täisterajahu kogus minimaalne; täisterajahu toimib pärmseenel pidurdavalt), kõik muud rafineeritud ehk liigselt puhastatud ja töödeldud toit.
o    Tehniliselt valmistatud äädikas (õunaäädikas on hea).
o    Tööstuslikult valmistatud purgi- ja külmutatud toidud, sest valmistatud rafineeritud toidust ning lisatud ohtralt lisaaineid (nt glutamaate, värvaineid jne).
o    Mikrolaineahjus valmistatud toit.
o    Suhkruasendaja aspartaamiga toidud – nt kõik närimiskummid, „light” joogid, jne.
o    Homogeniseeritud mahlad
o    Teatud toitainete, mineraalainete, mikroelementide puudus  ehk ühekülgne toitumine - nt vanuritel ja imetavatel emadel ning rasedatel
o    Keskkonnamürgid ehk raskemetallid jt mürgid – nt autode heitgaasides olev plii, hõbe- ehk amalgaamplommid (elavhõbe) suus, kaadmium jne.
o    Kiiritus-saaste – arvuti, telekas, mobiil, töö röntgenaparatuuriga, jne.
o    Sünteetiline elukeskkond – nt mistra vaip, jm sünteetilised katted eluruumides.
o    Ravimitest : antibiootikumide kuurid, pikalt ja pidevalt antibeebipillide, kortikoidide (ka salvid), reumarohtude kasutamine (ibuprofeen, diklofenak jne), tsütostaatikumid.
o    Meditsiinilised toimingud – elundite siirdamine, südame operatsioonid, kateetrid-voolikud kehas, kanüülid, kiiritus, suured lõikused.
o    Naistel spiraal emakas
o    Organism on liiga happeline – aga happeliseks teevad kõik eelpool ja allpool toodud tegurid ning leeliselisemaks teevad organismi kõik tervislikud toidud ning tervislik eluviis (nt mõõdukas liikumine, värske õhk, positiivsed emotsioonid jne).

Haigused, millega käib kaasas ka pärmseene vohamine:
o    Kroonilised maokatarrid, mao alahappesus (piisav hape hävitab pärmseent ja hoiab pärmseene normaalses hulgas)
o    Diabeet
o    Tuberkuloos
o    Vähk
o    AIDS jt immuunsüsteemi puudulikkuse häired (astma, reuma, allergiad)
o    Soolestiku parasiidid (parasiite ei teki, kui mikrofloora on normaalne)
o    Soolestiku põletikud

Muud pärmseent aktiviseerivad tegurid:
o    Stress ja läbipõlemise sündroom
o    Rasedus, sünnitus, klimakteerium
o    Medikamentide, alkoholi väärkasutamine

RAVI

Seen tuleks kontrolli alla saada dieedi ja leebete vahenditega, sest kui hakata pärmseent tugevate vahenditega (nt agressiivsed AB-d) hävitama, siis hakkab pärmseen vihaselt  vastu võitlema ja veelgi rohkem vohama, tekitades inimesele palju kannatusi magusahimu ja/või alkoholihimu suurenemisega ning lõppkokkuvõttes võib tulemus olla vastupidine. Dieet ei peaks olema liialt karm. Piisab kui hakata alguses vältima rafineeritud jahu ja jahutooteid, rafineeritud suhkrut ja naatriumglutamaati sisaldavaid toiduaineid (st keeduvorstid, Santa Maria maitseained, absoluutselt kõik maitsetugevdajad, nn naturaalsed lõhnaained, maitse-parandajad). Söögiks sobivad rohelised köögiviljad, täisteratooted, TOORsuhkur, kala. Orgaaniliselt kasvatatud ja rafineermata toidus on sees ained, mis soodustavad  jääkainete väljaviimist (kiudained), annavad mineraale happe-leelise tasakaalu hoidmiseks ning sisaldavad looduslikke pärmseene vastaseid aineid. Kartul ei ole soovitatav, sest sisaldab liiga palju tärklist ning tärklis ja suhkur on pärmseenele toiduks. Esialgu ehmatab taoline nimekiri inimese ära, leitakse, et polegi midagi süüa. Seepärast tasuks alguses teha paralleelselt keelatud asjadele kõrvale kohe ka nimekiri asjadest, mida tohib süüa - siis on dieediga lihtsam leppida.

Dieet pärmseene vähendamiseks:

Lisaks järk-järgult tugevnevale dieedile ja valikulisele toitumisele on olemas ka mitmed looduslikud ravimid pärmseene vastu. Eriti kui pärmseen on kehas „vihaseks” muutunud, siis võiks teha pärmseent hävitavat kuuri.

Pärmseent hävitavad (vähendavad):
•    Küüslauk – kui ainult seda kasutatakse pärmseene raviks, siis tuleks süüa 6 küünt päevas. Võib asendada ka küüslaugu kapslitega, kuid nende toime on palju nõrgem. *Küüslaugu lõhna tekib vähem kui võtta peale 1 spl hapukoort.
•    Nõmmliivatee, koirohutee.
•    Baud`Arco kapslid või Lapatšo tee (Brasiilias kasvavast taimest). Algul 1 kapsel 3 korda päevas, hiljem 2 kapslit 3 korda päevas suure hulga veega! Võib võtta maksimaalselt 3 kuud. Tee on nõrgema toimega ja juuakse 5-6 tassi päevas.
•    Citropluss – greibiseemne ja glütseriini segu. Greibiseemnel on viiruseid, pärmseent ja baktereid tappev toime. Võetakse 3 korda päevas vähese koguse veega või apelsini mahlaga (siis pole nii vastumeelselt mõru!) ja juuakse suur klaas vett peale. Võib kasutada ka küüneseene puhul peale määrimiseks. NB! Ei tohi kasutada kui on tsitruseliste vastu allergia! NB! Greibiseemne ekstrakti preparaat on ka Citrosept, aga kuna ta on tugevalt magu ärritav, siis pigem mitte kasutada.
•    Täisteratooted, ka koorega porgand – nii kestades kui ka koortes on seenevastaseid looduslikke ühendeid . *Näiteks porgandi puhul on kasulik jätta porgand koorimata, kuid harjata eriti puhtaks ning seejärel riivida koos koorega salatiks (loomulikult teades, et kasvatamisel pole kasutatud mürke ega väetiseid).
•    Oliivipuu lehtedest toodetud lahus.
•    Ingver.
•    SuperGreens (jt InnerLighti tooted).

NB! Esimene reaktsioon, mis ravi tagajärjel tekib, et tekivad gaasid! Sellest ei maksa kohkuda, vaid pigem rõõmustada, et ravi toimib!
NB! Raseduse ja imetamise ajal on soovitatav eelnevalt konsulteerida oma isikliku arsti või tervisenõustajaga. Sel ajal ei sobi intensiivsed puhastused, kuna tekib rohkem toksiine ning need jõuavad ka väikse lapseni, kahjustades tema veel välja arenemata maksa. Parim ravi sel ajal on oma toidulaua korrigeerimine tervislikumaks ja piisav aluselise (!) vedeliku tarbimine.

Kirjandust pärmseene kohta:
• Raamat: „Hiivasyndrooma – luonnonmukaisen hoidon opas”, Jouko Pursiainen

Pärmseene kohta käivaid artikleid internetis eesti keeles:
http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1171127&categoryID=150058&ndate=981151200
http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1171115
http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1665203&categoryID=150058&ndate=993765600

Allikas: Terje Tähe  referaat „Pärmseenest“ (www.lahemaatervisekool.ee); lühendatud ja veidi täiendatud kujul.